TRINITI advokaatide kogemused

​Harju Maakohus rahuldas meie kliendi hagi kaasomandi lõpetamiseks soovitud viisil. Klient soovis kaasomandis oleva maja müüki avalikul enampakkumisel, teine kaasomanik aga maja jätmist endale, kuid oluliselt väiksema hüvitise eest, kui pool kohtuekspertiisiga tuvastatud turuväärtusest. Loe edasiKohus selgitas, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta kaasomandis olevat kinnisasja ühe kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma. Vastaspool ei olnud tõendanud, et ta oleks võimeline õiglast hüvitist maksma. Kohus selgitas ühtlasi, et ainuüksi asjaolu, et vastaspool kasutab kaasomandisse kuuluvat maja oma elukohana, ei õigusta meie kliendi ilmajätmist talle kuuluvast omandist tingimustel, mille puhul ta ei saa omandi kaotuse eest õiglast ehk turuväärtusel hüvitist.​ Maakohtu otsus ei ole veel jõustunud. Klienti esindas vandeadvokaat Anna Liiv.

Esindasime ja nõustasime mainekat M&A tehingute nõustajat vaidluses nõustamise eest lepingujärgse tasu maksmata jätnud kliendiga. Saavutasime hagi esitamisel kliendi nimel hagi tagamise ning seejärel sõlmisid pooled maakohtus kompromissi, mille tulemusena sai klient lepingujärgsest tasust enamiku. Loe edasi Hagi tagamise tulemusena oli garanteeritud kohene kompromissi täitmine. Kohtumenetluses sõlmisid pooled kompromissi samas suurusjärgus, mida TRINITI advokaadid pakkusid vastaspoolele juba enne kliendi nimel kohtusse hagi esitamist. ​Klienti nõustasid ja esindasid vandeadvokaadid Anna Liiv ja Siim Maripuu

​Vaidluses hagejana osalenud isik omandas ühes Tallinna korterelamus kaks tehnoruumi ning nõudis KÜ-lt tasu ruumide kasutamise eest ehk selle eest, et ruumides asus elektrikilp ning sideettevõtjate seadmed. Loe edasi Kohtud leidsid, et sellist nõuet ei ole võimalik KÜ vastu esitada, sest tehnosüsteemid KÜ-le ei kuulu. Samuti taunisid kohtud tehnoruumide omandaja käitumist, leides, et selline tehnoruumide omandamine ja seejärel korteriomanikuna nõuete esitamine ei saa olla käsitletav heas usus käitumisena. Korteriühistut esindas vaidluses vandeadvokaat Anna Liiv

Osaühingu 49% osanik pöördus üldkoosoleku poole erikontrolli läbiviimise sooviga konkreetsetes küsimustes. Üldkoosolek jättis erikontrolli määramata. Vähemusosanik pöördus erikontrolli nõudega kohtusse ja muutis kohtumenetluse kestel oluliselt esitatavaid küsimusi. Ringkonnakohus leidis jõustunud lahendis, et erikontrolli ei saa määrata sellistes küsimustes, mille osas osanike üldkoosolek ei ole saanud varasemalt hääletada. Loe edasiKokkuvõtvalt sedastas ringkonnakohus, et kohtu kaudu saab erikontrolli määramist nõuda üksnes samades küsimustes, mis toodi üldkoosoleku ette. Klienti esindas vandeadvokaat Anna Liiv.

​Riigikohus tegi 10.04.2019 põhimõttelise tähendusega otsuse​ Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks vaidluses, kus küsimuse all oli, kas võrguettevõtjal on õigus katkestada võrguühendus, kui tarbijal on elektrimüüja ees võrguteenuse osas võlgnevus ühisarve alusel. Juhul, kui otsus oleks tehtud tarbija kasuks, oleks see tähendanud tõenäoliselt ühisarvete esitamise lõppemist. Loe edasi Riigikohus nõustus Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia Aktsiaseltsi väidetega, et võrguettevõtja ja elektrimüüja omavaheline õigussuhe ei saa muuta tarbija täitmata kohustust täidetud kohustuseks. Asjaolu, et võrguettevõtja on tarbijatega sõlmitud võrgulepingutest tulenevad nõuded loovutanud elektrimüüjale (et viimane saaks tarbijale väljastada ühisarve), ei tähenda, et võrguettevõtja ei saaks tulenevalt kehtivast ELTS § 90 lg-st 1 katkestada tarbija võrguühendust, kui tarbija on jätnud talle osutatud võrguteenuse eest tasumata. Seaduse mõtte kohaselt on oluline see, mille eest tarbija võlgu on, mitte see, kellele võlgu ollakse. See tähendab, et kui tarbija on võrguteenuse eest võlgu, on õigus katkestada tema võrguühendus, kuigi vastavat võlgnevust nõuab tarbijalt võrguettevõtja asemel elektrimüüja.

Esindasime edukalt klienti naabritevahelises korteri võõrandamise vaidluses. Vaidluse eripära seisnes selles, et kõnealune korter on jätkuvalt vallasvara ning seega tavatingimustel enam tsiviilkäibes ei osale. Sellele viidates olid naabrid veendumusel, et kuivõrd vabatahtlikult ei saaks korterit niikuinii müüa, ei ole nõutav ka seaduses nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsus korteri võõrandamisnõude kohta. Loe edasi

Vaidlus keskendus küsimusele, kas ja millal saab korteriühistule heita ette hoolsuskohustuse rikkumist, kui hoones lõhkeb veetoru. Maakohus asus selgele seisukohale, et sõlmides lepingu kinnisvarahaldusteenuse osutajaga ning võimaldades elamus hooldustöid teha, on korteriühistu täitnud kohustust tagada korrapärane kaasomandi eseme korrashoidmine. Loe edasi

Esindasime edukalt maakohtus kostjast klienti tehingu tagasivõitmise vaidluses, kus võlausaldaja proovis osade müügitehingut selle „liiga madala“ hinna tõttu tagasi võita. Vaidlusaluse tehingu näol oli tegemist kompromisslepinguga, kokkuleppega laenu tagastamiseks ning osa müügilepinguga, mis vormistati ühes dokumendis ning osa müügihinnaks märgiti sümboolne 3 eurot. Loe edasi

TRINITI vaidlustiim esindas maakohtus edukalt Julianus Inkassot vaidluses, kus võlgnik nõudis maksehäire avaldamise lõpetamist ning mittevaralise kahju hüvitamist. Loe edasiMaakohus selgitas, et tegelikkusele vastavate võlaandmete avalikustamine surveabinõuna on õiguspärane, see ei tekita isiku mainet kahjustavat väärtushinnangut ega põhjusta isikule mittevaralist kahju. Võlgniku kahju hüvitamise nõude jättis kohus seega rahuldamata ning rahuldas hoopis Julianus Inkasso vastuhagi võla tasumise nõudes. Kohus mõistis võlgnikult välja kogu võlgnevuse ühes viivistega, milline oli maksehäirena õiguspäraselt avaldatud

TRINITI vaidlustiim nõustas Eesti Müeloomiliitu Müeloomikeskuse loomisel PERH-iga tekkinud vastasseisus ja koostas Müeloomiliidule põhjaliku arvamuse küsimuses, kuidas PERH on keskuse loomisega põhjendamatult viivitanud