Advokaadid blogivad

Trahv pesemata käte eest?

Nagu COVID-19 toodud soovimatu kodukontori režiim, tühjalt seisva büroo eest tiksuv üür ja teadmatus tuleviku osas juba iseenesest halb ei oleks, võib koroonaviiruse leviku takistamise nõuetele vilistamine kaasa tuua kriminaalvastutuse, väärteotrahvist ja sunnirahast rääkimata.  Loe edasi

Kui leping on muutunud ebaõiglaselt koormavaks

Koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia on kahjuks mõjutamas ka meie majandus- ja ärikeskkonda. Küsimusi tekitavad muuhulgas vääramatu jõud ja turusituatsiooni tõttu ebaõiglaseks muutunud lepingutingimused. Vääramatu jõud puudutab reeglina üksnes konkreetset lepingulist kohustust ning sellele tuginemise võimaluste kohta loe lähemalt SIIT.   Loe edasi

Ehituskeeluvööndi ootamatud piirangud

Looduskaitseseadus kehtestab erinevatele veekogudele ranna ja kalda ehituskeeluvööndid. Ehituskeeluvööndi ulatus varieerub ning seda võib Keskkonnaameti nõusolekul ka vähendada. Üldreegel on aga selge: ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseadus kehtestab keelule konkreetsed erandid. Hiljutisest Riigikohtu lahendist aga selgub, et inimesed kipuvad erandeid kohtute arvates ehk liiga laialt tõlgendama. Loe edasi

Neli nõuannet seaduskuulekale ettevõtjale kaamerate kasutamiseks

Kaameraid võib kohata pea igal tänavanurgal, hoone sissepääsude juures ja ka siseruumides, ning oleme nende olemasoluga suuresti harjunud. Ometi on kaamerate kasutamine õiguslikult rohkem ja täpsemalt reguleeritud, kui ehk esmapilgul aimata võiks. Õigusliku regulatsiooni osas tuleb pöörduda nüüdseks juba enam kui aasta kohaldunud Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruse poole, mis on inglise keeles tuntud kui GDPR. Eesti keeles kasutatakse Loe edasi

Tehnoruumid, mis ei ole korteriühistu omandis, võivad tekitada suurt tüli

Uuemates korterelamutes on enamasti projektijärgselt arvukalt tehnoruume – kilbiruum, soojasõlm, sideruum. Juhul kui need ruumid on kinnistatud eraldi korteriomanditena ja jäävad kas arendaja või korteriühistuga mitteseotud isiku omandisse, võib ühistu leida end ebameeldivast olukorrast, kus ruumide omanik nõuab kortermaja toimimiseks hädavajalike ruumide kasutamise eest igakuiselt sadadesse eurodesse ulatuvat hüvitist. Selliste ruumide omandamine korteriühistu poolt võimaldab Loe edasi

5 põhjust, miks teha kinnisvarale ostueelne õigusaudit

Nii nagu kodu ostmine on oluline investeering eraisikule, on ärikinnisvara ostmine oluline investeering ettevõttele. Kinnisvaratehing on aja- ja rahamahukas ning sel puhul peab ostja näitama üles eriti kõrgel tasemel hoolsust, et mitte reha peale astuda. Selleks soovitame ostjal läbi viia kinnisvara ostueelse auditi, sh õigusauditi (legal due diligence’i). Samas on igal suurema ning väärtuslikuma kinnisvara Loe edasi

Ettekirjutus ja sunniraha– mida teada ja teha?

Nii füüsilise isiku kui ka ettevõtja elu ja tegevust reguleerivad pea lugematul hulgal õigusakte. Seaduste mittetundmine ei vabasta teatavasti nende täitmisest. Meie kohustuste järgimise üle teostavad järelevalvet erinevad avaliku võimu kandjad. Tarbijakaitseseaduse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ehitusseadustiku üle enamjaolt kohalik omavalitsus, erinevate keskkonnaõiguse aktide üle Keskkonnaamet ja -inspektsioon jne. Kohustuste mittetäitmise ehk korrarikkumise Loe edasi

Fakti tuvastamine – võimalus vaidluste vältimiseks

Alates 2018.a. algusest on kohtutäituritel õigus osutada juriidilise fakti tuvastamise teenust. See on hea abivahend ennetada potentsiaalseid kohtuvaidlusi. Mis on fakti tuvastamine? Fakti tuvastamine on toiming, kus kohtutäitur huvitatud isiku tellimusel kinnitab eksisteeriva olustiku või sündmuse olemasolu teatud ajahetkel. Fakti tuvastamise tulemuseks on kirjalik akt, mis koosneb üldjuhul sõnalisest osast ning pildi- ja/või videomaterjalist. Fakti Loe edasi

Neli soovitust töövõtjale, millele töövõtulepingu sõlmimisel tähelepanu pöörata

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis selgitas värskes otsuses tsiviilasjas 2-16-16481, et töövõtjal lasub ulatuslik kohustus välja selgitada töö tellija tegelikud vajadused ning teha kõik endast olenev, et töö nendele vajadustele ka vastaks. Juhul kui töö on iseenesest kvaliteetne, kuid samas ei sobi tellija vajaduste jaoks, näiteks ei talu üle keskmise suurt koormust tulenevalt tellija tegevuse spetsiifikast, on Loe edasi