Advokaadid blogivad

5 soovitust tööandjale kaugtöö korraldamiseks

Arvestades koroonaviiruse (Covid-19) ühte olulist mõju – massiline töötamine kodust, kirjeldame siinkohal, mida tööandja peab valitsevas eriolukorras tegema efektiivse, turvalise ja õiguspärase kaugtöö tagamiseks. Lühidalt nõutab seadusandlus ja sealhulgas andmekaitse reeglistik, et tööandja oleks kehtestanud sisekorra, mis tagab tööandja kehtestatud nõuete täitmise, töö efektiivse jätkumise ning tööandja õiguse kontrollida töö tegemist.  Loe edasi

Koroonaviiruses töötajad ja andmekaitse: 5 praktilist soovitust tööandjale

Tööandja võimalused koguda töötaja terviseandmeid on reeglina väga piiratud. COVID-19 viiruspuhang on tekitanud enneolematu olukorra, kus sisuliselt igal tööandjal on vaja rohkem kui kunagi varem teavet töötajate tervise kohta. Seda selleks, et tagada töökoha ohutus, aga samas ka selleks, et tegeleda võimalikult kiiresti mainekahjuga, mis kaasneb, kui selgub, et haigestunu töötab näiteks toiduainetöötuses.  Loe edasi

Töötaja konkurentsipiirang ei ole piiritu

Töötaja konkurentsipiiranguga saab kohustada töötajat mitte töötama konkurendi juures või mitte tegutsema tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Piirangu kehtestamisel tuleb aga käituda hoolikalt – seaduse tingimustele mittevastav konkurentsipiirang on tühine. See blogi ei käsitle konkurentsipiirangut ammendavalt, vaid selle ruumilist ja ajalist kehtivust. Hoia silm peal ka järgmistel blogidel, kus selgitame kindlasti ka muid konkurentsipiirangu Loe edasi

Õigusabi põllumajanduses, osa VIII – soovitused tööõigusest

Vaatamata tehnika arengule ning pidevalt vähenevatele inimeste arvule on töötajatel põllumajanduses endiselt väga oluline roll. Töö sesoonsus ja kohustus tagada ohutud töötingimused panevad põllumajandustootjast tööandjale suure surve alla. Lisaks, suur füüsilise töö suur osakaal ning loomade ja tehnika ettearvamatus võib põhjustada tööõnnetusi või kutsehaigusi. Järgnevalt anname oma põllumajandussektori kogemustele tuginedes mõned tööõiguslikud soovitused, millele põllumajandustootja Loe edasi

Piits ja präänikud tööandja osalusoptsiooni maksumuudatustes

Mis saaks olla parim viis olulise töötaja lojaalsuse tagamiseks ning temas tõelise omanikutunde tekitamiseks, kui talle ettevõttes osaluse andmine. Tulevikus tööandja osaluse saamine on võtmetöötajale oluline motivaator ning erinevate seadusmuudatustega on seda ka maksualaselt soodustatud. 2010. aastal muutus maksuvabaks osalusoptsiooni andmine, kui lepingu sõlmimise ja osaluse saamise vahel on vähemalt kolm aastat. Loe edasi

Välismaalasele makstava töötasu nõuded leevenesid

Möödunud aasta kevadel kirjutasin välismaalaste seaduse (VMS) kavandatavatest muudatustest („Välismaalane hakkab konkureerima kohaliku töötajaga võrdsetel tingimustel“), mille kohaselt oli kavas mitmeid leevendusi Eesti tööjõupuuduses vaevlevale tööjõuturule. Praegu võib tõdeda, et mõnes osas nõuded leevenesid algselt plaanitust enamgi. Sellele vaatamata on ilmnenud ka teatud mõttes negatiivseid muutuseid. Loe edasi

Euroopa kohus tegi juhatuse liikmest töötaja

Minu senise kaheteistaastase töökogemuse vältel on alati selgelt eristatud töötaja ja juhatuse liikme õigussuhteid. Tuleneb ju ka töölepingu seadusest otsesõnu, et juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavale lepingule ei kohaldata töölepingu seadust (töölepingu seaduse § 1 lg 5). Kui juhatuse liige tegeleb ainult äriühingu juhtimise ülesannete täitmisega ning muid tööülesandeid ei täida, saab temaga Loe edasi

Töötaja isiklik kirjavahetus on jätkuvalt kaitstud

Viimastel nädalatel on Eesti meedias avaldatud erinevaid artikleid ja arvamuslugusid Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. jaanuari 2016 lahendi Barbulescu vs Rumeenia kohta. Muuhulgas on järeldatud, et nüüd on tööandjatel olemas kohtupretsedent töötaja meilivahetuse ja muude suhtlusvahendite jälgimiseks. Selline järeldus ei ole korrektne. Euroopa Inimõiguste Kohus ei teinud teedrajavat lahendit Barbulescu vs Rumeenia  vaidluse asjaolude kohaselt sai Loe edasi

Kas välismaalase saab tööle võtta ka mõistliku palga eest?

Käesoleva aasta algus tõi välismaalaseid Eestisse tööle võtvate tööandjate ning ka välismaalastest töötajate jaoks kaasa mõningaid leevendusi. Lisaks nn halduspraktilistele leevendustele toimus muutuseid ka sisulistes reeglites. Näiteks lisandus alates 1.01.2016 täiendav alus välismaalase töölevõtmiseks teatud juhul soodsamatel töötasutingimustel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja lisatud valdkondades, kus töökäte puudus on eriti terav. Võimalus maksta nn tavalist Loe edasi