Viimastel päevadel on korduvalt leidnud kajastamist Vabariigi Valitsuse poolt välja töötatud abimeetmed tööandjatele seoses kehtestatud eriolukorraga. Üldpõhimõte on, et kui tööandja käive langeb vähemalt 30% ja eriolukord mõjutab töötajate tööd, saab tööandja taotleda töötajale palga hüvitamist. Selleks, et toetust saada, üldpõhimõtte teadmisest siiski ei piisa. Toome alljärgnevalt esile olulised detailid, mida silmas pidada, et töötajad Loe edasi
Advokaadid blogivad
COVID-19-ga võitlemiseks kehtestatud eriolukord on pea peale pööranud kogu senise tavapärase elukorralduse, mille tulemusena on mõjutatud kõik igapäevased valdkonnad, sealhulgas väga suurel määral ka üürisuhted. Keerulises olukorras on nii üürnikud kui ka üürileandjad. Loe edasi
Uuemates korterelamutes on enamasti projektijärgselt arvukalt tehnoruume – kilbiruum, soojasõlm, sideruum. Juhul kui need ruumid on kinnistatud eraldi korteriomanditena ja jäävad kas arendaja või korteriühistuga mitteseotud isiku omandisse, võib ühistu leida end ebameeldivast olukorrast, kus ruumide omanik nõuab kortermaja toimimiseks hädavajalike ruumide kasutamise eest igakuiselt sadadesse eurodesse ulatuvat hüvitist. Selliste ruumide omandamine korteriühistu poolt võimaldab Loe edasi
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskoosseis selgitas värskes otsuses tsiviilasjas 2-16-16481, et töövõtjal lasub ulatuslik kohustus välja selgitada töö tellija tegelikud vajadused ning teha kõik endast olenev, et töö nendele vajadustele ka vastaks. Juhul kui töö on iseenesest kvaliteetne, kuid samas ei sobi tellija vajaduste jaoks, näiteks ei talu üle keskmise suurt koormust tulenevalt tellija tegevuse spetsiifikast, on Loe edasi
Riigikohus on oktoobri alguses teinud kaks olulist lahendit naabritevahelistes juurdepääsuvaidlustes, keskendudes juurdepääsutasu määramise erisustele ning selgitades, millised õigused on omanikul, kelle kinnistut juurdepääsuna kasutatakse, kuid ametlikult juurdepääsu või servituudi seadmist ei nõuta ning tasu samuti ei maksta. Loe edasi
Kinnisvara ostuprotsessis on tavapärane nii ostja kui müüja soov kindlustada paberil kavatsus tehing sõlmida, nimetades seda paberit broneerimislepinguks. Müüja soovib üldjuhul saada broneerimistasu, mis hiljem müügilepingu sõlmimisel arvestatakse ostuhinna hulka. Kui müügitehing toimub, siis broneerimislepingust probleeme üldjuhul ei tõusetu. Kui müügitehing jääb aga ära, osutub broneerimisleping ja broneerimistasu suureks tüliõunaks. Loe edasi
Kui pankrotihalduri või kohtutäituril ei ole enam võlgniku vara nõuete rahuldamiseks võtta, pöörduvad pilgud võlgniku varasemate tehingute poole – ega mõni vara ei ole liialt odavalt võõrandatud, et see nüüd tagasi võita ja tagasi saadud vara arvelt võlgniku kohustusi täita. Kuigi see võib olla soovitud tagajärg võlausaldajatele, ei ole see enamasti midagi, mida sooviksid tagasivõidetava Loe edasi
Uuest aastast on kõik korterid koormatud seadusest tuleneva hüpoteegiga korteriühistu kasuks. Automaatselt, seaduse alusel, ilma kandeta kinnistusraamatusse. Jaanuaris jõustuv korteriomandi- ja korteriühistu seadus annab korteriühistutele oluliselt suuremad võimalused võlgnikest korteriomanike vastu nõuete maksmapanekuks – korteriühistu on seaduse abiga tõstetud hüpoteegipidaja staatusesse selliselt, et korteriühistul on korteri müügi korral eelisõigus osale müügihinnast. Loe edasi
50%-50% osalusega äriühingud toimivad edukalt ja mõlemat osanikku ja juhatuse liiget rahuldavalt üksnes seni, kuni suhted on head. Julgen väita, et paljudes 50-50 osaühingutes saab ilus aeg ükskord otsa ja kaks teravnenud suhetega võrdset hääleõigust omavat osanikku on õnnetu kooslus, mis lakkab funktsioneerimast ja viib suure tõenäosusega ka äri endaga põhja. Loe edasi