Advokaadid blogivad

Koroonaviirus ja riigiabi: Euroopa Komisjon on asunud tegutsema (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Riigiabi on Euroopa Liidus reeglina keelatud. See on lubatud kas Euroopa Komisjoni lubava otsuse alusel (mille menetlus võtab tavaolukorras mõistagi aega) või teatud üldkohalduvate erandite alusel, eelkõige grupierandi määruse ning vähese tähtsusega abi korral. Kui eelmises TRINITI konkurentsiõiguse nupukeses (SIIN) sai järeldatud, et Euroopa Komisjoni suunalt kiireid lahendusi ei paista, võib öelda, et nüüdseks on Loe edasi

Konkurentsiõigus võib piirata piirangute kehtestamist koostööpartnerile (TRINITI konkurentsiõiguse nupuke)

Konkurentsi kahjustav kokkulepe on teatavasti reeglina keelatud. Tavapäraselt ollakse harjunud konkurentsi kahjustavana käsitlema otseste konkurentide vahelisi nn horisontaalseid kokkuleppeid. Nõnda on ehk kõigile selge ja ilmne, et konkurentide vahel hindu kooskõlastada ei tohi. Samas, ehkki vertikaalsete ehk turu erinevatel tasanditel tegutsevate ettevõtjate vaheliste kokkulepete osas on Eesti ja Euroopa Liidu õigus märksa leebem, tuleb meeles Loe edasi

Ehituskeeluvööndi ootamatud piirangud

Looduskaitseseadus kehtestab erinevatele veekogudele ranna ja kalda ehituskeeluvööndid. Ehituskeeluvööndi ulatus varieerub ning seda võib Keskkonnaameti nõusolekul ka vähendada. Üldreegel on aga selge: ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseadus kehtestab keelule konkreetsed erandid. Hiljutisest Riigikohtu lahendist aga selgub, et inimesed kipuvad erandeid kohtute arvates ehk liiga laialt tõlgendama. Loe edasi

Ettekirjutus ja sunniraha– mida teada ja teha?

Nii füüsilise isiku kui ka ettevõtja elu ja tegevust reguleerivad pea lugematul hulgal õigusakte. Seaduste mittetundmine ei vabasta teatavasti nende täitmisest. Meie kohustuste järgimise üle teostavad järelevalvet erinevad avaliku võimu kandjad. Tarbijakaitseseaduse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ehitusseadustiku üle enamjaolt kohalik omavalitsus, erinevate keskkonnaõiguse aktide üle Keskkonnaamet ja -inspektsioon jne. Kohustuste mittetäitmise ehk korrarikkumise Loe edasi

Riik planeerimas kohalikku ruumi

Riigi eriplaneeringu võimalus on planeerimisseaduses olemas juba 2015. aastast, ent suuremat tähelepanu äratas see alles nn puidurafineerimistehase kaasuses. Riigikohus vaagis oma hiljutises lahendis riigi eriplaneeringu sätete vastavust kohaliku omavalitsuse põhiseadusest tulenevale enesekorraldus- ehk nö iseotsustusõigusele. Riigikohus leidis, et ehkki KOV-i õigusi riivatakse, siis vastuolu põhiseadusega puudub. Riigikohtu otsusest tulenevad mitmed huvitavad järelmid ka edaspidiseks. Loe edasi

Kaebeõigus keskkonnaküsimustes on laiendatud, ent mitte piiramatu

Hiljutise Riigikohtu Hiiu meretuuleparkide lahendi (SIIN) puhul on palju räägitud keskkonnamõjude strateegilise hindamise tähendusest ning sellele laienevatest nõuetest. Loogiliselt esimene küsimus on aga, mis tingimustel üldse keskkonnaasjades kohtusse pöörduda saab. Kõnealuses kaasuses olid kaebajateks nii end keskkonnaorganisatsioonina määratlev MTÜ kui ka eraisikud. Loe edasi

Arhusi konventsioon – kas keskkonnakaitsjate uus imerohi või juba ammu osa Eesti õigusest?

Suurte taristu- ja ehitusprojektide puhul viitavad nende kriitikud tihti Arhusi konventsioonile ja selle võimalikule rikkumisele riigi või kohaliku võimu poolt. Kehtiva õiguse s.h. rahvusvahelise õigusega kehtestatud nõuete järgimine on allakirjutanute hinnangul loomulikult õige ja vajalik. Siiski tundub, et aeg-ajalt kaldub sel teemal keskustelu pigem sümbolite kui õiguse tasandile. Loe edasi