Nii nagu kodu ostmine on oluline investeering eraisikule, on ärikinnisvara ostmine oluline investeering ettevõttele. Kinnisvaratehing on aja- ja rahamahukas ning sel puhul peab ostja näitama üles eriti kõrgel tasemel hoolsust, et mitte reha peale astuda. Selleks soovitame ostjal läbi viia kinnisvara ostueelse auditi, sh õigusauditi (legal due diligence’i). Samas on igal suurema ning väärtuslikuma kinnisvara Loe edasi
Advokaadid blogivad
Viimase aja arengud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamisel on näidanud, et isegi pangad, kelle finantsvõimekus võrreldes nö tavaettevõttega on märkimisväärselt parem, on raskustes kõigi neile esitatavate nõuete täitmisega. Loe edasi
1.07.2018 jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) üheks eesmärgiks on muuta avalikes huvides rajatud tehnovõrkude või -rajatise talumise kohustuse määramine oluliselt lihtsamaks. Selleks võib ennekõike kohalik omavalitsus, kuid teatud olukordades ka riik, seada kinnistule sundvalduse kiiresti ja efektiivselt. Samas võib sundvalduse teostamine tegelikkuses osutuda oluliselt raskendatuks maaomaniku ning võrguettevõtja vastandlike huvide põrkumise tõttu. Loe edasi
2018 aasta jaanuaris hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mis puudutab otseselt või kaudselt vähemalt 1/3 Eesti elanikest. Selle seaduse kohaselt saavad korteriühistute liikmeteks kõik, kellele seaduse kehtima hakkamise hetkel kuulub korteriomand. Sealhulgas need, kes omavad nn paarismajaboksi. Eestis nimelt on suurel hulgal selliseid paarismaju, mis on jagatud korteriomanditeks. Loe edasi
Möödunud aasta kevadel kirjutasin välismaalaste seaduse (VMS) kavandatavatest muudatustest („Välismaalane hakkab konkureerima kohaliku töötajaga võrdsetel tingimustel“), mille kohaselt oli kavas mitmeid leevendusi Eesti tööjõupuuduses vaevlevale tööjõuturule. Praegu võib tõdeda, et mõnes osas nõuded leevenesid algselt plaanitust enamgi. Sellele vaatamata on ilmnenud ka teatud mõttes negatiivseid muutuseid. Loe edasi
Käesoleva aasta alguses kirjutasin välismaalaste seaduse (VMS) muudatustest (“Kas välismaalase saab tööle võtta ka mõistliku palga eest?“), mis aasta alguses tõi välismaalaseid Eestisse töölevõtvate tööandjate ning ka välismaalastest töötajate jaoks kaasa mõningaid leevendusi. Loe edasi
Käesoleva aasta algus tõi välismaalaseid Eestisse tööle võtvate tööandjate ning ka välismaalastest töötajate jaoks kaasa mõningaid leevendusi. Lisaks nn halduspraktilistele leevendustele toimus muutuseid ka sisulistes reeglites. Näiteks lisandus alates 1.01.2016 täiendav alus välismaalase töölevõtmiseks teatud juhul soodsamatel töötasutingimustel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja lisatud valdkondades, kus töökäte puudus on eriti terav. Võimalus maksta nn tavalist Loe edasi
Üldise Eesti tööjõuturu ning kolmandatest riikidest (so väljastpoolt Euroopa Liitu) pärit töötajate (välismaalaste) Eestis töötamise regulatsioonide liberaliseerimise käigus lisandub alates 2016 aasta algusest välismaalaste seaduse (VMS) muudatustega võimalus välismaalaste töötamiseks Eestis ka renditööjõuna. Teatud mõttes on see huvitav ja hea uudis, teisalt aga võib tekitada mitmeid küsimusi ega pruugi tegelikkuses õigesti, st soovitud kujul, ellu Loe edasi
Alates 6.04.2015 jõustusid põhimõttelised muutused teadaannete avaldamisel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Need muudatused võivad põhjustada mõningaid viivitusi süsteemi kasutamisel ning tuua kaasa teatud raskusi advokaatidele oma ülesannete täitmisel. Senine süsteem Senitoiminud Ametlike Teadaannete (AT) kasutamise süsteem võimaldas põhimõtteliselt igaühel avaldada selles süsteemis sisuliselt mistahes teadaandeid. Tõsi, avaldatavate teadaannete sisu üle toimus teatud kontroll, kuid siiski oli Loe edasi
Äritegevuses esineb olukordi, kus on vajalik ühe äriühingu erinevaid äritegevuse valdkondi eraldada. Selleks on mitmeid mooduseid, millest üheks on äriühingu jagunemine. Eesti õiguse kohaselt võib äriühing jaguneda kahel viisil – eraldumise teel ning jaotumise teel. Esimesel juhul eraldatakse jagunevast äriühingust mingi osa, mille baasil asutatakse uus äriühing (või antakse see eraldatav tegevus üle mõnele kolmandale Loe edasi