Enne kohtumenetluse alustamist palutakse minul sageli hinnata asja perspektiivi. Sellisel juhul ei tule arvesse võtta üksnes seda, kui suur on tõenäosus, et hagiavaldus rahuldatakse, vaid ka asjaolu, kas kohtuotsust on võimalik hiljem täita. Rahalise nõude esitamisel tähendab eeltoodu eeskätt seda, kas võlgnikul on vara, mille arvel oleks võimalik hiljem kohtuotsust täita. Pole ju sisulist kasu kohtuotsusest, mida kliendil ei ole võimalik edukalt maksma panna. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Elasid kord Jüri ja Mati, kes tegid koos äri. Äritegevuse lõppemisel oli kummalgi mehel oma äripartneri vastu mitmeid rahalisi nõudeid. Erinevate summade liitmise tulemusena jõuti kokkuleppele, et Jüri on Matile võlgu 1 000 eurot. Mati oli nõus võlgnevuse sissenõudmisega ootama, kui Jüri tunnistab tingimusteta oma võlgnevust Mati ees. Loe edasi
Kui teine lepingupool jätab oma rahalised kohustused täitmata ning esinevad kahtlused võlgniku maksevõimes, leiavad võlausaldajad end valiku ees, kas esitada kohtule võlgniku vastu hagiavaldus või pankrotiavaldus. Loe edasi
Hea TRINITI kolleeg Sten Veidebaum tutvustas oma hiljutises blogikandes äriühingu juhatuse liikme vastutuse üldiseid põhimõtteid ja selleteemalisi uuemaid Riigikohtu seisukohti. Samas on mul viimasel ajal olnud mitmeid kokkupuuteid hoopis äriühingu nõukogu liikme vastutust puudutavate küsimustega. Nimelt on levinud arusaam, et nõukogu liikmeks olek on hea, väheste ülesannetega ja riskivaba auamet. Käesoleva lühikese ülevaatega selgitan, et Loe edasi
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetest nähtub, et iga aasta jätab ca 1/3 aruandekohustuslikest juriidilistest isikutest majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata. Veelgi enam, üle 22 000 juriidilisel isikul on registrile esitamata vähemalt viimase kolme aasta majandusaasta aruanded. Loe edasi
Määruse kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kas andmesubjekti nõusolekul või mõnel teisel määruse artiklis 6 sätestatud ühel kuuest alusest. Iga töötlemise aluse lubatavuse kontrolliks on vajalik teha tööd tagamaks võime tõendada enda andmekasutuse kooskõla üldmäärusega. Loe edasi
Minu senise kaheteistaastase töökogemuse vältel on alati selgelt eristatud töötaja ja juhatuse liikme õigussuhteid. Tuleneb ju ka töölepingu seadusest otsesõnu, et juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavale lepingule ei kohaldata töölepingu seadust (töölepingu seaduse § 1 lg 5). Kui juhatuse liige tegeleb ainult äriühingu juhtimise ülesannete täitmisega ning muid tööülesandeid ei täida, saab temaga Loe edasi
Viimastel nädalatel on Eesti meedias avaldatud erinevaid artikleid ja arvamuslugusid Euroopa Inimõiguste Kohtu 12. jaanuari 2016 lahendi Barbulescu vs Rumeenia kohta. Muuhulgas on järeldatud, et nüüd on tööandjatel olemas kohtupretsedent töötaja meilivahetuse ja muude suhtlusvahendite jälgimiseks. Selline järeldus ei ole korrektne. Euroopa Inimõiguste Kohus ei teinud teedrajavat lahendit Barbulescu vs Rumeenia vaidluse asjaolude kohaselt sai Loe edasi
Kui erimeelsusi omavatel isikutel ei õnnestu vaidlusküsimustes kokku leppida, ei pea alati pöörduma kohtu poole. Seadusandja on näinud ette mitmeid kohtueelseid vaidlusorganeid, kus pooltel on võimalik kohtumenetlusest kiiremini ja reeglina ka väiksemate kuludega saada vaidlus lahendatud. Loe edasi
Alates 2010.a kehtiva perekonnaseaduse regulatsioon võimaldab abielusuhetes kohaldada kolme liiki varasuhteid: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Vaikimisi kehtib varaühisuse vararežiim ning kuigi abikaasad võivad nii abiellumisel kui ka abielu ajal valida neile sobivaima varasuhte, on ülekaalukalt levinuimaks varasuhteks varaühisus. Varaühisuse režiimi ülemvõimu toetab ka asjaolu, et seda vararežiimi kohaldatakse muuhulgas abielude puhul, mis on Loe edasi