Nagu COVID-19 toodud soovimatu kodukontori režiim, tühjalt seisva büroo eest tiksuv üür ja teadmatus tuleviku osas juba iseenesest halb ei oleks, võib koroonaviiruse leviku takistamise nõuetele vilistamine kaasa tuua kriminaalvastutuse, väärteotrahvist ja sunnirahast rääkimata. Loe edasi
Advokaadid blogivad
Viimastel päevadel on korduvalt leidnud kajastamist Vabariigi Valitsuse poolt välja töötatud abimeetmed tööandjatele seoses kehtestatud eriolukorraga. Üldpõhimõte on, et kui tööandja käive langeb vähemalt 30% ja eriolukord mõjutab töötajate tööd, saab tööandja taotleda töötajale palga hüvitamist. Selleks, et toetust saada, üldpõhimõtte teadmisest siiski ei piisa. Toome alljärgnevalt esile olulised detailid, mida silmas pidada, et töötajad Loe edasi
Arvestades koroonaviiruse (Covid-19) ühte olulist mõju – massiline töötamine kodust, kirjeldame siinkohal, mida tööandja peab valitsevas eriolukorras tegema efektiivse, turvalise ja õiguspärase kaugtöö tagamiseks. Lühidalt nõutab seadusandlus ja sealhulgas andmekaitse reeglistik, et tööandja oleks kehtestanud sisekorra, mis tagab tööandja kehtestatud nõuete täitmise, töö efektiivse jätkumise ning tööandja õiguse kontrollida töö tegemist. Loe edasi
Euroopa Komisjon võttis 19.03.2020 vastu riigiabi meetmete ajutise raamistiku (https://ec.europa.eu/competition/state_aid/what_is_new/sa_covid19_temporary-framework.pdf), võimaldamaks liikmesriikidel koroonaviirusest räsitud majanduse toetamiseks paindlikumalt kasutada riigiabi. Loe edasi
Partner Erki Vabamets räägib tänases blogis sellest, et tegelikult maksejõuetut ühingut edasi juhtides, võib juhatus vastutada kõikide tehtud maksete eest isiklikult. Loe edasi
COVID-19-ga võitlemiseks kehtestatud eriolukord on pea peale pööranud kogu senise tavapärase elukorralduse, mille tulemusena on mõjutatud kõik igapäevased valdkonnad, sealhulgas väga suurel määral ka üürisuhted. Keerulises olukorras on nii üürnikud kui ka üürileandjad. Loe edasi
Tööandja võimalused koguda töötaja terviseandmeid on reeglina väga piiratud. COVID-19 viiruspuhang on tekitanud enneolematu olukorra, kus sisuliselt igal tööandjal on vaja rohkem kui kunagi varem teavet töötajate tervise kohta. Seda selleks, et tagada töökoha ohutus, aga samas ka selleks, et tegeleda võimalikult kiiresti mainekahjuga, mis kaasneb, kui selgub, et haigestunu töötab näiteks toiduainetöötuses. Loe edasi
Koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia on kahjuks mõjutamas ka meie majandus- ja ärikeskkonda. Küsimusi tekitavad muuhulgas vääramatu jõud ja turusituatsiooni tõttu ebaõiglaseks muutunud lepingutingimused. Vääramatu jõud puudutab reeglina üksnes konkreetset lepingulist kohustust ning sellele tuginemise võimaluste kohta loe lähemalt SIIT. Loe edasi
Osanikud, aktsionärid ja nõukogu liikmed ei pea otsuste tegemiseks ühte ruumi kokku tulema. Seadus lubab otsuseid vastu võtta ka näiteks kirja teel, elektrooniliselt hääletades või siis nii, et otsus saadetakse allkirjastamise ringile või laetakse allkirjastamiseks vastavasse keskkonda. Loe edasi
Aina enam räägime isiku digitaalsest jalajäljest ning (isiku)andmete kaitse vajadusest. Ometi leidub endiselt suhtumist, et minul ei ole midagi varjata ja seega ei ole ju ka vahet, kui keegi mind jälgib või minu kohta andmeid kogub. Järgnevalt toon välja neli olukorda, millele reeglina esmapilgul ei mõelda. Loe edasi